Jazz-pop lauljatar Zhanna Ismagilova muusikutee sai alguse juba lapsepõlves, kuid jazzi avastas enda jaoks alles muusikaakadeemias. Ta on läbi ja lõhki optimist, kes isegi raskustes pigem väljakutseid näeb.
Kuidas sai Sinust muusik, kuidas jõudsid muusikani?
Laulan juba lapsepõlvest saadik, niikaua kui ennast mäletan. Kunagi ei tekkinud mul kahtlusi, millega peaksin elus tegelema. Väiksena laulsin laua peal, vanemad ja õde olid kuulajateks. Panin ilusa pika kleidi selga ja olingi kontserdiks laua peal valmis. Lasteaias olin eeslaulja ning koolis jätkasin samamoodi.
Millist muusikat sa teed?
Tegelen jazz-pop laulmisega. Alustasin klaveriõpingutega ning olen lõpetanud muusikakooli klaveri erialal. Hiljem aga Otsakooli (Georg otsa nim Tallinna muusikakool - toim) klassikalise klaveri erialal. Otsakooli ajal oli võimalik lisainstrument või -eriala võtta, milleks valisin jazz-pop vokaali. Siis avastasin ma enda jaoks jazz´i maailma, mis kohe sai minu jaoks eriliseks. Eesti Muusika Akadeemias jätkasin jazz-pop vokaaliõpingutega. Vahel olen mõelnud, et huvitav milliseks oleks minu karjäär arenenud, kui oleksin jazz'iga varem tutvust teinud? Kuid usun, et tutvusin sellega täpselt siis, kui selleks valmis olin ehk õigel ajal, kui oskasin seda juba täiega hinnata.
Kirjelda, millises punktis sa oma muusikukarjääriga oled - millised on Sinu suurimad õnnestumised, saavutused ning kuhu tahaksid jõuda?
Hetkel on mul palju esinemisi klubides, eraüritustel ning ka laevade peal. Olen õnnelik, et saan end laulmise kaudu väljendada. Eriline on see, et pidevalt saan sooje sõnu täis kirju oma kuulajatelt. Seda pean väga suureks saavutuseks! Kindlasti tahaksin edasi areneda. Olen hakanud ka ise muusikat kirjutama ja kindlasti tuleb kunagi välja ka plaat minu enda lauludega.
Mis on muusiku elukutse juures kõige põnevam? Aga kõige raskem?
Muusikuna õpid kogu aeg - uus kava, uus tehnika, uus sound. Tutvud kogu aeg uute inimestega. See on põnev! Mina olen optimist ja näen pigem positiivseid asju. Midagi rasket ei oska mina nimetada, pigem sõnastan seda teistmoodi - väljakutse. Väljakutseks on minu jaoks mingi väga tehnilise soolo transkribeerimine või tehnilise laulu õppimine, aga see on ka põnev.
Milline on kõige naljakam/imelikum asi, mis Sul laval juhtunud on?
Vahel juhtuvad spontaansed jam-sessioonid, kui inimesed tulevad lavale oma instrumentidega ja hakkavad ülihästi koos meiega mängima. Nii tore kogemus!
Kas Sul on muusikas ka eeskujusid?
Minu eeskujuks on kindlasti Peggy Lee. Esimestest lauludest peale on köitnud ta minu tähelepanu. Tema laul "Fever" on minu kavas juba päris kaua aega olnud. Teiseks eeskujuks on Sade, kelle laulud on ka minu kavas. Tema looming on nii naiselik, soe ja sensuaalne! Ja Joni Mitchell. Milline tehnika!
Unistuste üritus/teleshow/lava, kus sooviksid esineda
Unistan New York´i "Blue Note" ja "Birdland" jazz klubidest.
Zhanna't on võimalik kutsuda esinema siit.
