Kuidas sai Sinust õhtujuht ja pulmaisa? Kaua oled selles valdkonnas tegutsenud?
Õhtujuhi ametisse sattusin jutuka noormehena ikka juba algklassides. Koolipeod ja aktused ning edasi juba sündmused Kultuurimajas ja Kaitseliiduski. Asi tuli hästi välja ja usaldati ka suuri ning vastutusrikkaid sündmusi otsast lõpuni korraldada ning juhatada. Üheks suurimaks väljakutseks oli 15-aastasena korraldada laager saja viiekümnele noorele ning laagri raames korraldada ka aasta Noorkotka ning aasta kodutütre valimised. Täna tagasi vaadates ma imestan nende inimeste julgust, kes päriselt vastutasid antud sündmuste eest, ent usaldasid mind jäägitult kõike korraldama.
Esimese pulma tegemise juurde sattusin täiesti juhuslikult. Tuttav ütles: “Kuule, sul ju jutt jookseb, tule meile pulmaisaks.” Olin käinud kahes pulmas selleks hetkeks ja olin väga segaduses ega teadnud, mida teha. Mõned päevad hiljem tutvusin pulmaisaga, kes oli ametit maha panemas sest kõik paarid läksid lahku.Niisiis andis ta mulle oma ameti üle ja nüüd läheb juba kolmeteistkümnes hooaeg ja mulle on teada vaid kaks paari, kes lahku on läinud, seega protsent on hea!
Kas Sul on selles valdkonnas ka eeskujusid?
See kõlab ehk mitte päris õigesti ja 1/1 võrdlusena aga Jõekalda ja Margna on alati olnud eeskujud eriti just sellest aspektist, et ole kui kuulus tahad ja teenid palju teenid aga ole sina ise, viska head nalja ning inimesed armastavad sind! Asja juures on muidugi naljakas see, et kui Jõekalda kuulis, et pulmaisa tööd teen, olid tal silmad suured ja ütles, et see on ju nii raske töö ja tema küll ei taha ega julge seda tööd teha. Viimati tegi õhtujuhtimist ca.15 aastat tagasi. Minu jaoks jällegi on telekaamera pigem ärevust tekitav kui sadade inimeste ees esinemine.
Millised on Sinu tugevused võrreldes konkurentidega?
Eks iga sõdur kiidab oma relva aga julgen väita, et mina ja mu tubli abikaasa Kadi-Liis, kellega koos me pulmi läbi viime, teeme ikka kordades rohkem tööd kui ükski teine pulmaisa.
Nimelt on meie jaoks oluline, et noorpaari eest saaks võimalikult palju asju ära tehtud. Niisiis teeme suurelt osalt ka dekoreerijate ja pulmakorraldajate töö ära. Muuhulgas on meie paketis valged lindid autodele pulmarongi, viinakohver rongi kinnipidajatele, oksjonil müüdavad disainesemed, paneme kokku pulmalehed, hoolitseme selle eest, et õhtul oleks peokohta kaunistamas õueküünlad, toome endaga kaasa ägeda üllatuskülalise ja veel palju palju muud ja seda kõike noorpaari jaoks väga mõistliku hinnaga.
Olen lihtsalt seisukohal, et miks peaks iga noorpaar sõitma mööda lillepoode ja otsima sobivat valget linti, kui mina võin osta kevadel kilomeetri ja jagada terve suve.
Teiseks erinevuseks kuuldavasti paljude teiste pulmaisadega on see, et minu juhitud pulmades ei kohta umpa umpa 30 aastat hiljaks jäänud mänge ega ka “seon ümber vöö ja ajan pudelisse” stiilis mänge, kus pulmalised peavad ennast lollina tundma ja piinlikkusse surema.
Olen seisukohal, et inimest võib ainult siis panna peojuht piinlikku olukorda, kui ta on küsinud selle seltskonna kõige segasemat inimest ja see inimene on siis tulnud ise vabatahtlikult ja on valmis kõiksugu tempudeks.
Mida pead oma seniseks suurimaks õnnestumiseks?
Ilmselt seda, et 99% nendest sadadest noorpaaridest on jäänud minu tööga väga rahule ning inimesed tulevad ikka ja jälle peo lõpus kallistama ja ütlema, et oli tore, tasakaalukas ning uudne programm, milles tegevused, mida pole varem näinud ega kuulnud. Teen oma tööd endiselt kire ja rõõmuga ning ei pea oma tööd reklaamima sest maailma parim reklaam teeb seda suust-suhu ise.
Kuidas hindad, milline on Eesti pulmateenuste turg praegu - mis on hästi ning mis võiks paremini olla?
Hästi on see, et tööd on palju. Buumiaegsed lapsed Sünd. 89-90 aastatel, on kõik selles vanuses, et paras aeg pisipereks ja pulmadeks.
Pulmaisana tunnen, et kõige hullem on olukord nende inimestega, kes on saanud tuntuks kas teles või raadios ning ei tea pulmaisa tööst miskit aga inimesed arvavad, et no kui jutt jookseb, äkki tuleb ja teeb pulma ka. Enamasti on need kuulsused seda tööd ka juba proovinud ning kui see neile üldse ei meeldi, siis ka enda pulmaisa hinnaks lajatanud ca. 2000€ sest siis keegi ehk ei telli. No ja kui tellibki, siis selle raha eest võime ju kuidagimoodi ära teha.
Kahjuks mõni maksabki ja saab vastu hirmkalli teenuse, mis on tehtud vastu tahtmist ja ligadi logadi. Vot ja need vaesed tellijad, kel selline kogemus, ei telli enam eal oma peole meelelahutajat ning nii saavad pulmaisadest mingites ringkondades röövlid ja vereimejad, kes ei tee saadud raha eest mitte midagi. Veel tooks välja lubamatu ent maru sageli esineva probleemi. Pulmaisa ja alkohol. Need kaks asja ei käi kokku ja punkt. Vihkan jutte, et siis pulmaisa avaneb ja muutub lõbusamaks jne. Nii nagu bussijuhi puhul kisub buss kraavi, kui juht on joonud, nii on ka peol. Vaevalt te tahaks istuda bussis kus bussijuht enne linna sisenemist hakkab pits pitsi järel trimpama sest siis on julgem ja lõbusam sõita.
Kolmel korral neljast arutledes mõne külalisega varasemaid pulmakogemusi, kuulen seikasid, kus pulmaisa oli kell üksteist juba laua all või läks imalaks ja hakkas külge lööma jne. See ei ole tolereeritav ning sellistele meelelahutajatele ei tohi anda raha sõltumata lepingust sest ta ei olnud lihtsalt adekvaatne pakkuma teile kokkulepitud teenust.
Kuhu suunas võiks Eesti pulmaturg areneda? Millest võiks näiteks šnitti võtta välismaalt?
Eesti pulmakultuur ning pulmaturg on maailmatase ja leian, et ehk ei peakski päris hulluks minema. Minu spetsialiteet on multi-kulti pulmad ja uskuge mind, et kõik välismaalased on meie pulmadest lihtsalt sillas sest mujal maailmas sellist asja lihtsalt ei ole. Pigem peaksime oma pulmakultuuri enam välismaale turustama ja tutvustama.
Millistel üritustel veel peale pulmade õhtujuhina tegutsed?
Teen üsna laia profiiliga sisuliselt kõike peale matuste. Viimasteks ei ole ma veel vaimselt valmis. Olen õhtut juhtinud eri-hoolekande asutuses ehk maakeeli hullumajas, teinud programme hotellides, SPA-des, mõisades, keldrites, õues ja kontserdisaalis, metsalaagris ning festivali laval. Juhtinud Juubeleid, suvepäevi, poissmeesteõhtuid, firmapidusid, jõulupidusid, katsikuid, bankette, vastuvõtte, koolitusi ja no enammvähem kõike, mis ette võib kujutada kuni Karlssoni kostüümis lasteaia lõpupidudeni välja.
Mis on õhtujuhi ja pulmaisa töö juures kõige põnevam?
Uued kohad, uued inimesed, uued emotsioonid,uued väljakutsed ja inimesed su ümber on alati siiralt õnnelikud ja seda õhkub ka meisse endisse ning tihtipeale tegijana hindad ise samuti paljud oma tõekspidamised uuesti ümber ja elad justkui ka oma pulmapäeva üha uuesti läbi.
Millised on kõige suuremad väljakutsed, mis on sündmuste eestvedamisel ette tulnud? Kuidas neid lahendanud oled?
Esimene pulm ei lähe meelest, kui kesköö paiku tuli peigmehe ülejoonud vend suure pussnoaga karaoket nõudma sest tema ülemusele see meeldiks. Õnneks ta viidi magama ära.
Eks minu jaoks on tegelikult suurimaks väljakutseks noorpaarid, kellel on grafomaania ning vajadus vahetada ennem pulma ca. 200 kirja ja kõik viimse detailini sekundi täpsusega paika panna. Ma ei armasta kirjatööd ja paberitööd ning sellised pulmad on alati tohutu eneseületus aga olen tulnud kenasti toime ja küllap saan ka edaspidi hakkama.
Kui rääkida seiklustest ja möödalaskudest pulmades, siis oleme kogu pulmarahvaga kukkunud läbi turismitalu terassi. Õnneks terassiõnnetusel keegi viga ei saanud.On juhtunud ka ennem pulmapaika jõudmist peopaika tormike tulema, mis viis kaasa kõik telgid ja ilu, mis kohapeale loodud oli. Õnneks on pulmaisal võim vajadusel aega venitada ja rahvast suunata, saavutamaks parimad lahendused.
Millised on kolm omadust, mis on ühe õhtujuhi ja pulmaisa juures olulised? Kuidas need selle töö juures rolli mängivad?
*Kohanemisvõime- iga olukord ja noorpaar ja seltskond on erinevad, nende ootused ja varasemad kogemused samuti. Hea õhtujuht loeb rahvast ning pakub neile seda, mida nad enim ootavad.
* Vastutustunne- õhtujuht peab andma endale aru, et tema on see peamine hammasratas, kes paneb kogu masinavärgi laitmatult tööle, see on tohutu vastutus ja nende kahe inimese elu kõige tähtsam päev. Sinna ei hilineta, sinna ei tehta pooltooreid lahendusi, sinna ei jäeta eeltööd tegemata ja nii edasi. Kõik peab olema 101%
*tunnetus/touch- pulmaisa on see säde, mis selle rahva sütitab. Pulmaisa peab olema entusiastlik aga mitte liialt palju, pulmaisa peab tunnetama mis on Go ja mis on No Go, mida tohib ja mida mitte ning millal. Pulmaisa on ühe kõrvaga saalis koguaeg, ka siis kui ta on teises maja otsas või vetsus. Pulmaisale peab minema korda see mida ta teeb ning peab endale aru andma mis on selle kaal. Pulmaisa peab tunnetama ka planeerides ette asjaolusid, mis võivad kava uppi lüüa ja nägema ette asju, mille peale keegi teine ei tule. Olgu see siis teesulg või dekoraatori poolt tõkestatud varuväljapääs.
Milline mäng või tegevus on pulmades kõige suurem hitt? Milline mäng või tegevus peaks aga Sinu meelest pulmades alati olemas olema?
Minu suurimaks hitiks on salapärane külaline, kes käib minuga juba neljandat hooaega kaasas ning ajab ka kõige tõsisema torssmoka muigele. Parim osa selle juures on see, et ka noorpaar ei tea sellest tegelasest miskit muud, kui seda, et ta tuleb.
Küsin pisteliselt noorpaaridelt tagasisidet, saamaks teada mis neile enim meeldis ja mis ei meeldinud. üheksa noorpaari kümnest toob välja õhtu vaieldamatu kirsina tordil just selle salapärase külalise. Kes ta on ja kust ta tuleb, saate teada aga siis kui pulmas kohtume!
Igas pulmas peab olema tseremoonia koos külalistega. Olgu see kasvõi nö. Võltstseremoonia. Olen tunnetanud, et need pulmad, kus noorpaar näiteks ainult vanematega käivad ja registreerivad ära ning külalistele tehakse ainult pidu, ei toimi nii nagu tseremooniaga pulmad. Tseremoonia annab juurde pidulikkust, lisab tundeid ja emotsiooni ning teeb suvalisest peost erilise pulmapäeva.
Broneeri Mikk Merekivi siit.
