Kuidas on saanud teist muusikud, kuidas jõudsite muusikani?
Johanna Marie: Minu muusikuks saamise tee algas juba ilmselt enne sündi, kuna nii mu isa kui ka kaks vanemat õde tegelesid muusikaga ning olin pidevalt muusikast ümbritsetud ning muusika sees kasvanud.
Aike: Mina sattusin laulma ETV koori, kus oli tookord kohustus minna muusikakooli. Algselt soovisin minna flööti õppima, kuid saatuse tahtel jõudsin hoopis tšelloni.
Eliisa: Läksin peale kooli koju ja ema tuli hooga vastu: “Liisu, ma panin su muusikakooli nimekirja - hakkad saksofoni õppima.”
Sandra: Vanemad suunasid ja nii ta läks.
Milline on teie muusika - millised kolm sõna seda kõige paremini kirjeldavad? Miks just need?
Meie muusika on tempokas, kaasahaarav ning mitmekülgne. Kuna La Phoenixi etteaste on üritustel eelkõige mõeldud efektseks vahepalaks või lausa kirsiks tordil, siis peab seda põnev kuulata ja vaadata olema. Huvitavaks ja mitmekülgseks teeb meie muusika erinevate žanritega katsetamine (näiteks klassikaliste hittide tänapäevased töötlused) ning kaasahaaravate pop- ja rahvalugude esitamine ilma vokaalita, mis muudab iga loo originaalolemust.
Mis eristab teid teistest?
La Phoenix on instrumentaalansambel ning vokaalsolist puudub – oleme kõik solistid, igaüks omal instrumendil.
Millises punktis olete oma bändiga praegu? Millised on seni olnud teie suurimad saavutused ning kuhu jõuda tahaksite ehk kui kõrgele tähtedeni ronite?
Tänaseks oleme neli aastat aktiivselt tegutsenud ning saavutanud tuntuse ja stabiilsuse Eesti muusikaturul. Seda plaanime me hoida ja edasi arendada.
Nende aastate jooksul on olnud palju meeleolukaid esinemisi nii suurtel kui väikestel lavadel. Üks olulisemaid saavutusi on siiani olnud Itaalia tuur, kus esinesime klassikalise kavaga keelpillitrio koosseisus Põhja-Itaalia nimekates kontserdisaalides – samadel lavalaudadel, kus kunagi ka näiteks W.A. Mozart on üles astunud.
Kui teil oleks võimalus teha koostööd mõne teise muusikuga (Eestist, välismaalt), siis kes selleks oleks? Miks just selline valik?
Ilmselt osutuks valituks 2cellos Horvaatiast. Nad on klassikaliste muusikutena tipptasemel, kuid sarnaselt meiega tunnevad rõõmu ka teistlaadi muusikast. Nende oskus publikut käima tõmmata on fenomenaalne ning nendega lava jagamine oleks võimas kogemus.
Milline on kõige naljakam/imelikum asi, mis teil laval/esinedes juhtunud on?
Tegijal juhtub, nii on ka meil aastate jooksul laval nii mõndagi juhtunud:
Poogen on suures mänguhoos lavalt alla lennanud, seda isegi mitmeid kordi. Hullem oli lugu aga siis, kui ühel esinemisel poogna jõhvid pauguga lahti lendasid, enne seda, kui oluline soolo ees oli. Ilma jõhvideta poognaga pole aga mitte midagi peale hakata, nii siis saigi see nurka visatud ja ülejäänud lugu pizzicatos (ehk sõrmega) mängitud.
Tšello roop on enne esinemist pooleks läinud, mida siis liimi ja teibiga kokku lappisime.
Mõni minut enne lavale minekut selgus, et ühed esinemiskingad on koju jäänud, seejuures pole suuruses 42 naiste kontsking just kõige levinum asi, mida hoobilt asemele leida. Juhuslikult oli ürituse korraldajal aga just sama jalanumber ja probleem sai kiire lahenduse. Seeliku klamber läks ühel esinemisel äkitselt lahti ning seelik kukkus seljast… õnneks oli maani pealisseeliku all siiski minikleit. :)
Kas teil on muusikas ka eeskujusid?
Eks eeskujusid leidub ikka ja erinevaid. Vahel on hea ideid ammutada vaadates, kuidas ja mida mujal maailmas tehakse. Kui silmas pidada sarnast stiili viljelevaid artiste, siis neist võiks ehk välja tuua viiuldaja David Garretti ja ägedad tšellovirtuoosid 2cellos.
Unistuste üritus/teleshow/lava, kus sooviksite esineda.
Ausalt öeldes ei ole me vist sellele eriti keskendunud… Iga lava ja üritus, kus siiani esinenud oleme, on olnud omanäoline. Üldiselt naudime seda, mida teeme, olenemata ürituse suurusest või rahva arvust. Klassikalist muusikat viljeledes oleks muidugi suur saavutus kõikides maailma tähtsamates kontserdisaalides kontsert anda. Crossover artistina võiks ilmselt tegu olla mõne olulise ja glamuurse üritusega – näiteks Oscari-gala, kus punasel vaibal särada saaksime. :)
Milliseid apsakaid on teil esinedes juhtunud? Kuidas selliseid situatsioone olete lahendanud?
Ühel esinemisel jalutas Sandra läbi publiku lavale, mängides Irish Theme’i algust - ilma taustata rahulik meloodia. Heli aga tehnilistel põhjustel saali ei jõudnud ning nii sai viiulit sahistades mängitud pikk lugu enne, kui ta ise aru sai, et võimu pole taga. Kuniks tehnilised probleemid lahendust otsisid, kuulas publik väikest kõnet elektriviiuli teemadel - mis häält pill teeb, kui võimu taga pole, peale mida alustasime looga lõpuks otsast peale.
Kuidas valmistute esinemisteks? Kas on midagi, millele eriliselt tähelepanu pöörate? Kui jah, siis mis see on?
Enne lavale minekut pöörame eelkõige tähelepanu sellele, et näeksime head välja (jumestus, soeng, esinemiskostüümid) ning pillid ilusti toimiksid ja hääles oleksid.
Kui saaksite praegu teha ühele oma loole muusikavideo, siis millise laulu valiksite? Miks just selle?
Praeguste talviste ilmade valguses oleks vahva teha muusikavideo loole “September” (Earth, Wind and Fire), sest tegu on meie kõige päikselisema looga ning meenutus soojast ning päikesest kuluks nii meile kui kuulajatele väga ära.
La Phoenix'i on võimalik enda sündmusele kutsuda siit.
