Kuidas sa jõudsid õhuakrobaatikani?
Mina jõudsin õhuakrobaatikani täiesti juhuslikult. Peale mitut erinevat spordiala mõtlesin, et tahaksin midagi uut proovida. Alguses oli see lihtsalt hobi, aga siis sain aru, et mul on selle alaga palju potentsiaali.
Kas sul oli eeskujusid või mentoreid, kes sind inspireerisid?
Minu suureks eeskujuks ja mentoriks on minu treener Terje, kes on terve minu õhuakrobaatika teekonna mind juhendanud ja mulle toeks olnud. Samuti toetab mind väga palju minu ema, kes toetab minu võistlemisi ja trenne nii vaimselt kui ka finantsiliselt.
Milliseid hobisid oled enne õhuakrobaatikat harrastanud?
Enne õhuakrobaatikat tegelesin ma 9 aastat rühmvõimlemise, tantsimise ja akrobaatikaga. Lühikest aega käisin ma ka ratsutamas ning ühe aasta treenisin/võistlesin lastefitnessis.
Milline näeb välja sinu tavaline treeningpäev?
Minu tavaline treeningpäev algab soojendusega. Soojendusele järgneb alati venitamine. Peale seda saan alustada vahendiga. Hetkel treenin õhurõnga, kangassilmuse ehk hammockiga ja strapsidega. Tavaliselt õpin uusi elemente ja kombosid, arendan tehnilisust ja kordan vanu trikke. Kui lähenemas on võistlused, siis harjutan trennis vôistluskava.
Mis on olnud füüsiliselt või vaimselt kõige keerulisem õppida?
Vaimselt on kõige raskem õppida saltosid ja kukkumisi. Ma tean, et ma tegelikult oskan neid ja ma teeksin need ära, aga tihti tuleb vaimne blokk ette, millest on raske lahti saada.
Kuidas sünnib üks õhuakrobaatika kava?
Üks õhuakrobaatika kava sünnib peamiselt tunnetest või lihtsalt headest ideedest. Esiteks on vaja valida muusika, mis peegeldab tundeid, seejärel panna paika elemendid ning viimaseks lisada liigutusi, mis lisavad kavale artistlikkust ja emotsiooni.
Milline esinemine on sulle seni kõige rohkem tähendanud?
Seni on mulle väga palju tähendanud üks esinemine 2024-2025 aastavahetusel. Seal oli suurim publik, kelle ees olen esinenud. Kõige erilisem oli see, kuidas publik mulle kaasa elas.
Kas õhuakrobaatika on sinu jaoks rohkem kunst, sport või teraapia? Miks?
Õhuakrobaatika on minu jaoks nii sport kui ka teraapia. Ma treenin, et saada paremaks ja võita võistlusi. Samas on trenn see, mida iga päev kõige rohkem ootan. Näiteks peale rasket koolipäeva ootan alati trenni, sest trennis ja peale trenni on mul alati parem tuju, kui enne. Paar aastat tagasi oli õhuakrobaatika minu jaoks ainult hobi, kuid nüüd tähendab see mulle nii palju enamat.
Mis on müüt õhuakrobaatika kohta, mida tahaksid kummutada?
Üks levinud müüt õhuakrobaatika kohta, millega ma ei nõustu on, et sa pead olema tugev ja painduv, et õhuakrobaatikaga alustada. Mina ei nõustu sellega. Kindlasti on need suureks abiks, kuid trennid ongi selleks, et areneda. Õhuakrobaatika on minu arvates üks parimaid alasid, millega jõudu arendada.
Kui palju isiklikke lugusid on sinu esinemistes peidus?
Mina ütleks, et minu kavades ei ole mitte isiklikud lood peidus, vaid rohkem tuleb välja emotsioone. Loo jutustamise asemel keskendun pigem sellele, et mul oleks kava põnev esitada ning, et publikul oleks ilus ja põnev kava vaadata.
Mis aitab sul pärast rasket trenni või kukkumist uuesti edasi minna?
Pärast rasket trenni või peale kukkumist on raske edasi minna. Tavaliselt annab mulle motivatsiooni minu treener, või ma tuletan endale meelde, milleks ma võimeline olen. Õhuakrobaatika on mulle nii südamelähedane, et ma ei ole kunagi mõelnud, et ma ei taha seda enam teha.
Kutsu Lisandra oma üritusele esinema siit.
